Einike Pilli (EP): Oktoobrikuu viimasel päeval, kui vähemalt Tartus oli hommikul maa hallast valge, asusime teele. Tutvumisringi polnud vaja, olime kõik vanad sõbrad ja tööd tehes mitu liitrit kohvi koos ära joonud. Aga ilmselt võime kõik peale reisi lõppemist öelda, et õppimisime üksteist ja ehk veel enam iseennast sellel reisil uuesti küljest tundma. Aga ametlikult läksime ikkagi Iisraeliga tutvuma ja siin oli, mida õppida! Oma reisimuljeid jagavad Meego Remmel (MR), Kaisa Tamme (Kaisa), Helina Voogne (HV), Kadi Tingas (Kadi), Peeter Tamm (PT) ja Karl Tõnne (Karl). Reisil olid veel kaasas Helle Liht, Sven-Joonatan Siibak ja Timoteos Pilli.
MR: Plaanisime seminari tiimiga ühist reisi Iisraeli juba enne seda, kui puhkes üleilmne pandeemia. Nüüd, kolm aastat hiljem õnnestus kauaoodatud õppereis teoks teha. Tõsi, minu jaoks polnud see sugugi esimene Püha Maa külastus. Seda enam olin rõõmus nende üle, kellele saime tutvustada piiblilugudega seotud paiku ja ajaloosündmusi esmakordselt. Mulle endale oli esmakogemuseks kiigata Jumala rahva patriarhide-matriarhide haudu
Hebronis, samuti teha tutvust maailma vanima monumentaalarhitektuuri näite ja kiviehitise Jeeriko torniga, rääkimata üheskoos üles Masada rünkale rühkimisest või tähendusrikastest vestlustest nähtu ja kuulduga seotud piiblitekstide ja elamuste jagamisel.
PT: Esimene vaade Õlimäelt Jeruusalemmale jääb kauaks meelde. Samal hommikul luges toakaaslane Meego palvekalendrist – Js 62, 1-12. Siis läksime õue. Loetud salmid ja silme ees avanev vaade täiendasid teineteist. Hämmeldust tekitas meid kõikjal ümbritsev ja kõnetav Piiblilugu. Templi väljakaevamistel on jõutud isegi Saalomoni templi ruumideni. Ja teisal oli näha lõik II templi esisest tänavast piki läänemüüri. Üllatas Kapernauma asula väiksus.
Sünagoogi varemed, mis on ehitatud Jeesuse-aegse sünagoogi kohale, on vaevalt 150 meetri kaugusel Peetruse majast. Täpsemalt, väikese pühakoja varemetest, mis tema kunagise maja kohale oli ehitatud. Tähendusega kive – olgu müüride, sillutise või hoonete osadena – on Pühal maal rohkem kui suudab kokku lugeda.
Kaisa: Minu jaoks oli tegemist esimest korda Iisraeli reisimisega. Ootused olid kõrged. Siinkohal kasutan võimalust tänada reisijuhte, kes meie piiratud aja Iisraelis väga sisukalt täita oskasid. Jõudsime näha erinevaid linnu ja asulaid väga erinevates piirkondades ning külastada mitmeid tuntud paiku ja vaatamisväärsusi, aga käisime ka kohtades, kuhu ehk keskmine turist alati jõuda ei pruugi. Iisraeli näol on tegu väga mitmekesise ja erinäolise riigiga, mille erilisusest oli hea meel osa saada.
HV: Olles käinud Pauluse jälgi ajamas Kreekas ja Ilmutuse raamatu kogudusi otsimas Türgis, oli Iisraeli külastusest samamoodi suur abi ühe ajaliselt ja kultuuriliselt kauge ajastu pisutki lähemale toomiseks.
Kaisa: Kõige suurem õppimiskogemus selle reisi kontekstis oli uus perspektiiv, mis tekkis nendes paikades viibimisega, kus Jeesus elas ja tegutses. Olen peale reisi tajunud, et näiteks evangeeliumide ja apostlite tegude raamatut, aga miks mitte ka ülejäänud Piibli raamatuid lugedes on vaatenurk hoopis avaram. Kõikide kristlaseks oldud aastate jooksul Piiblit lugedes ei ole osanud loetavale juurde mõelda nüansse, mis Iisraelis kohapeal viibides end väga selgelt ilmutasid ning edaspidi minu Piiblilugemist kindlasti saadavad.
EP: Jeruusalemmas peatusime birgitiinide juures kloostris. Õlimäe jalamil asuvas suure aiaga ümbritsetud majas tundsime ennast koduselt. Kui mitmel pool söögikohtades osutusid hinnad kallimaks kui algul kokku lepitud, siis nunnadega juhtus täpselt vastupidine. Lisaks neile kohtusime nunnade hommikulauas läti katoliiklastega, saksa naisega, taanlaste ja hollandlastega. Meie autojuhid Helle ja Meego pidi harjuma ka kohaliku sõidustiiliga, kus
signaaliga edastati tervet hulka sõnumeid: “lasen su läbi”, “ettevaatust, ma lähen”, “hakka juba minema” ja “miks sa nii tegid?!”.
Esimese ja viimase täispäeva veetsime Jeruusalemmas. Palvetasime Nutumüüri ääres ja kõndisime Via Dolorosal, jalutasime juudi, armeenia, kristlaste ja moslemi linnaosades, rõõmustasime Jeesuse ülestõusmisest kahes võimalikus hauakohas, kõndisime maa-alustes ja maasisestes käikudes. Viimane osutus eriti põnevaks – kui kuningas Hiskija poolt ehitatud mitmetuhande-aastassesse kanalisse sisenesime, ei uskunud me, et seal päriselt vett võib olla. Aga oli ja lausa 70 sendi kõrguseni! Nii me seal rändasime iidseid radu, lauldes “Kui pühad koos kõik marsivad”. Petlemmas käisime Jeesuse sünnikirikus ning pärast nägime parasjagu vaeva, et linnast välja saada – nii keeruliseks on palestiinlastel tehtud juudi aladele minna, et isegi turistid ei saa õhtul välja.
Karl: Iisraeli reisi jooksul sain aimu sellest, kui palju keerulisemasse olukorda kui oleksin arvanud, võib religioon ja teoloogilised arusaamad inimesi asetada. Iisraeli ja Palestiina vahelisele pingeväljale ei tundu olevat ühtegi inimlikku lahendust. Kompromissidele jäetakse ruumi minimaalselt. Tundub, et ainult usk Jeesusesse nendes vähestes kohtades nagu Naatsareti ja Petlemma Piiblikolledžid, on loonud muutust, mis on üle inimlike arusaamade
ja kandmas head vilja.
Kadi: Iisraeli reis tekitas vastakaid tundeid – üheltpoolt põnev näha Jeesuse tegutsemise elukeskkonda ja kultuuri, teisalt segadus ja kurbus Iisraeli ja Palestiina olukorra osas. Nägin inimeste elusid, mis nõretasid religioonist, kuid ometi Jeesusest poleks nad justkui midagi kuulnud. Tegi alandlikuks teadmine, et Jeesus on loonud tee kõigi jaoks ning õnneks ka seda paistis siin ja seal: ristimised Jordani ääres, mitmete rahvaste teenistused „Haua aia“ alal.
Rääkimata seltskonnast, kellega koos seda teekond läbisime.
HV: Mind pisut häiris, et iga Jeesusega seotud olulisema koha kohale oli ehitatud kulda ja karda täis katedraal, mis minu jaoks mõjusid kultuurilise ebakõlana. Samas annavad need kulda ja kauneid värve täis olnud katedraalid edasi oma lugu, mis meile samuti korda võiks minna. Isegi üks 18. sajandist samal kohal olnud redel Püha Haua kiriku rõdul on kõnekas detail sealsete religioossete paikade ja tegelikult ka kogu Iisaeli olukorra keerukusest. Meelde jäidki kohtumised inimestega, kes kogu selle poliitilise, religioosse ja sotsiaalse sasipuntra keskel peavad igapäev elama, ja kes hoolimata kogetud ebaõiglusest oskavad armastada oma naabrit.
Karl: Iisrael oli meie õppereisi sihtkohana mitmetpidi üllatav ja meeldejääv kogemus. Ühelt poolt oma väga keerulise poliitilise olukorra, sotsiaalsete pingete ja segregatsiooni näol, kuid teiselt poolt ka väga rikkaliku ajaloo-, kultuuri- ja looduskogemusena. Eriliselt jäid meelde kohtumised kohalikega. Naatseretis kohtusime sealse Piiblikolledzi juhtidega, kes on Iisraelis elavad araablased. Nad on oma riigis sotsiaal-poliitilises mõttes päris kehvas kohas, kuid nad teenivad oma kogukonda ja noori juhte sügava pühendumise ja armastusega, pakkudes sealjuures tipptasemel kõrgkooli õpet. Teine tore kohtumine oli pühapäevasel teenistusel Ida-Jeruusalemma Rahvusvahelises Koguduses. Armsa oliivisaluga aia keskel oli väike kogudusehoone, kus leidus inimesi üle maailma – Piibliõpetlane, pastor ja tema abikaasa USAst, keskealine paar Singapurist, palestiinlasest Petlemma Piiblikolledži rajaja, perekond Aafrikast ja mitmeid teisi. Väga eriline ja tänulikuks tegev on kohata inimesi, kes mõtlevad meiega sarnaselt, kuid teenivad Jumalat meie jaoks täiesti teistsuguses ja võõras kultuuriruumis.
PT: Usuliselt pühendunud inimeste kontsentratsioon ühe pinnaühiku kohta oli üllatav. Inimesi tuli ja läks pidevalt. Meie ise nende hulgas. Külastatud paigad ja hooned aga jäävad. Nad on meile tähendusrikkad, kuna usuisad ja -emad on neis paigus elanud ja oma usku väljendanud. Seal elasid ka need, kes kuulsid, nägid ja järgisid Jeesust, kes kõndis samadel tänavatel ja õpetas praegu varemeteks vajunud sünagoogides. Seal olles tajusin, et aja tähendus teisenes.
Karl: Oli suur privileeg käia “Jeesuse jälgedes“. Füüsiline Piiblipaikade külastamine andis isiklikule usule uue dimensiooni, aidates näiteks mõista, millised olid Piiblis tegelikud vahemaad kohtade vahel, milline oli Iisrael looduslikult ja geograafiliselt ning kuidas ka sealne kliima kõike mõjutas. Piiblilugemine pole minu jaoks ilmselt enam kunagi sama, mis ta oli enne!
MR: Antud õppereis aitas taas paremini mõista, kuivõrd ajaloolised ja ajakohased on piiblilood, millest võime lugeda ja õppida nii Vana kui Uue Testamendi lehekülgedelt. Samas õppisime üheskoos reisides seminari tiimi ja omavahelist koostööd paremini tundma, armastama, hoidma ja teenima. Ja seda kõike enama nimel kui me ise.
EP: Meie reisirutiiniks olid igaõhtused jagamised sellest, kuidas oli Jumal kõnetanud, mida olime õppinud. Ühel õhtul sõnastati kogemus: “Piibel sai mustvalgest värviliseks.”
