31. oktoobril 2026 toimus KUS-is hariduskonverents „Looja nägu”, mis tõi kokku üle 60 haridushuvilise – õpetajad, lapsevanemad, haridusvaldkonna eestvedajad ja teised, kelle südameasjaks on hariduse tulevik. Päeva läbivaks küsimuseks oli: milline võiks olla kool, mis toetab inimese loovust ning aitab tal areneda selliseks loojaks, nagu Jumal ta on loonud?
Konverentsipäeva juhtisid Regiina Viires ja Mikael Raihhelgauz, kes kutsusid osalejaid kaasa mõtlema, unistama ja olemasolevaid haridusmudeleid uue pilguga vaatama. Konverentsi alguses tutvustati osalejatele nelja tegelaskuju: õpetajat, lapsevanemat, kooliteed alustavat õpilast ja kooliteed lõpetavat õpilast. Registreerimisel sai iga osaleja ümbriku ühe tegelaskuju kirjeldusega. Sellest sai alguse kogu päeva kestev ülesanne: kuulata ettekandeid ja töötubasid oma tegelaskuju vaatenurgast ning koguda märksõnu selle kohta, mida tema hariduselt ja koolilt ootab. Päeva lõpuks kujunes kogutud mõtetest ülevaatlik tabel, mis aitas paremini mõista erinevate osapoolte vajadusi, ootusi ja unistusi koolile.
Päeva jooksul astusid üles mitmed esinejad. Meego Remmel avas küsimust, mida tähendab olla loodud Looja näo järgi. Katrina Nurmoja jagas oma mõtteid uudishimust ning Kanadast saabunud Tom Rudmik tutvustas oma kooli edulugu ja kogemusi, mis on aidanud kujundada õppimist toetavat ning loovust väärtustavat koolikeskkonda. Pärastlõunal said osalejad valida kolme erineva töötoa vahel. Triinu Pääsik tutvustas klotsitehnikat, Eike Ülevain ja Eliisa Ladva avasid kunsti kui kujutlusvõime keele võimalusi ning Kyle Ueckermann ja Tom Rudmik rääkisid Imaginal kooli kujunemisloost ja digitaalsetest õpiplatvormidest. Päeva lõpetas aus ja vahetu paneelvestlus, kus osalesid Edgar Roditšenko, Liivika Simmul ja Darja Levanchuk.
Hariduskonverents ei pakkunud valmis vastuseid ega üht kindlat koolimudelit. Pigem lõi see ruumi küsimustele, aruteludele ja ühisele unistamisele. Milline on kool, kus iga laps tunneb, et tema anded ja loovus on väärtuslikud? Kuidas toetada õpetajat ja lapsevanemat selles ülesandes? Ning kuidas kujundada õppimist nii, et noor inimene ei omandaks üksnes teadmisi, vaid õpiks ka ise mõtlema, looma ja vastutust võtma? Oli rõõmustav näha, kui palju erinevaid inimesi ja mõtteid ühe päeva jooksul kokku tuli. Sellised kohtumised tuletavad meelde, et hariduse tulevikku ei kujunda üks inimene ega organisatsioon – see sünnib koostöös, üksteist kuulates ja vaadates suuremat pilti.
Külli Orehhova
