Ajakiri Teekäija:
Me kõik teame, et usuteel käimine ei ole kunagi lihtne väljakutse. Seda ka mitte suurte vabaduste ja võimaluste ajal. Elu heaoluühiskonnas sisaldab küll ainult killukese neist kannatustest, millest Paulus oma kirjades kõneleb. Seda suurem on aga oht jääda enesekeskseks, samas kui meie elutee kõrge eesmärk on Kristuse sarnasus!
Piibel õpetab, et „Kannatused on teile kasvatuseks: Jumal kohtleb teid nagu poegi, sest mis poeg see on, keda isa ei kasvata?“ (Hb 12:7). Nagu me kõik vajasime vanemlikku kasvatust, et oma elus toime tulla, nii vajame ka vaimulikku kasvatust, et jääda igaviku võidujooksus rajale ja ustavaks. Palju räägitakse 2025. aastast kui ühest kannatuste aastast. Kogudustena on meile oluline, et me kunagi ei laseks oma põlvi nõrgaks, sest meid pole kutsutud aastasele, vaid igaviku võidujooksule, seepärast „pangem maha kõik koormav ja patt, mis hõlpsasti takerdab meid, ja jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu!“ (Hb 12:1).
Igaviku võidujooksu võidukaks lõpetamiseks on meil vaja valvata. „Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata” (1Pt 5:8). Elades selles maailmas on meil paratamatult võitlemist lihahimu, silmahimu ja elukõrkusega. Tänu Jumalale, ta on andnud meile oma Püha Vaimu, kes juhib meid kogu tõesse. Olles valvel ja kuuletudes tema märguannetele, jääme me püsima.
Pühakiri ütleb selgesti: „Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega” (Ef 6:12). Nii peamegi oma kõige suuremad võitlused pidama maha vaimses valdkonnas. Kui me kujundame oma elu Jumala sõna uurides ja Püha Vaimu juhtimises, siis on meil elu võidujooksu lõpetades lõigata jäädavat vilja. Lennart Meri on kord presidendina öelnud, et „riik – see oleme ju meie!“ Jah, täpselt nii see on. Me kujundame enda olemusega paika, kus me elame, olenemata sellest, kas oleme kristlased või mitte.
Kodu olgu meile pühapaigaks
Sattusin vaatama üht telesaadet, kus kolm Eesti tuntud inimest käivad erinevates kodudes ja püüavad ära arvata, millise avaliku elu tegelase kodus nad parasjagu on. Vaatasin saate ära ja sain selge kõnetuse, et tuleks vaadata veel. (Olgu mainitud, et meie kodus televiisorit ei ole ja sellist vaatamist me teps mitte ei harrasta.) Väga tükeldades vaatasin ära umbes 25 osa kolmest hooajast ja mulle hakkas silma kurvastust tekitav vaatepilt. Ainult kaks elamist ei olnud täidetud ebajumalate kujude ja esoteeriliste elementidega. Ja need inimesed kujundavad suuresti meie tänast ühiskonda.
Kurvem lugu on aga see, et ka paljude kristlaste kodud on vähemal või rohkemal määral selliselt „kaunistatud”.
Toon mõned näited oma isiklikust elust ja nii lähemalt kui ka kaugemalt saadud kogemustest, mis takistavad Pühas Vaimus liikumist, kuna on antud maad taevaalustele võõrastele jõududele. Olgu mainitud, hea lugeja, et see ei ole näpuga näitamine, vaid õhutus vaadata ja oma elu läbi katsuda.
Meie kodudes võib olla igasugu nodi. Minu elus on olnud momente, kus Püha Vaim on kõnetanud ja näidanud, mis on see, millega mu tuba ei peaks olema täidetud ja nii olen kogu oma kodu ja vanemate kodu teraselt üle vaadanud.
Üks tuttav kinkis meile Aafrika reisilt tulles võtmehoidja. Pealtnäha tavaline südamekujuline kivi, mille tausta me aga ei tea. Kummaline oli aga see, et pärast seda hakkasid juhtuma mitmed kummalised asjad. Palvetades sain kõnetuse, et olen pealtnäha väga armsat kingitust vastu võttes avanud endalegi teadmata ukse võõrale vaimsusele. Hävitasin selle kivikese haamriga ja sulgesin avatud „ukse“. Seejärel olukorrad lahenesid.
Sinu kodu on su pühapaik, kus sa veedad palju aega. Hoia see puhas! Vana Testamendi rahvale oli Jumala sõnade kohta antud korraldus: „Kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele!” (5Ms 6:9). Tunnistagu ka sinu kodu seinad ja raamaturiiul, kuhu tõttad sina oma elurännakul. Ole julge palvetama, et Jumal tooks esile ja näitaks, kas on midagi, mis sinu kodus ei peaks olema? Ja ole siis sõnakuulelik.
Harjumused mõjutavad meie vaimulikku kasvu
Enne usklikuks saamist olin ma väga ropu suuga noormees. Siis olin ma võtnud ka Jumala nime asjata suhu (jumala lahe, jumal küll, issand jumal, issand jne). Kui Kristus mu ellu tuli, muutus see olukord päevapealt. Aga olen märganud, et sellist kontrollimatut sõnakasutust on ka kristlaste seas väga palju. Nii ei tohi olla! Tänu Jumalale, et Püha Vaim korrigeeris mind isiklikult ja ma sain sellest eksimusest väga kiirelt lahti. Ütleb ju teine käsk: „Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!“ (2Ms 20:7). See on austus Jumala vastu, et ma ei võta tema nime asjata suhu. Ärme lase ennast sisemiselt õõnestada ka pealtnäha väikestel asjadel.
Sageli öeldakse, et me oleme need, mida me sööme ja joome. Olen väga suur magusaarmastaja, aga tean ka seda, et see on mulle üpris suureks kiustatuseks. Umbes kolm aastat tagasi otsustasin teha valget suhkrut täis maiustustest pausi ja sellest kujunes pooleteiseaastane puhkus. Õppisin sellest päris palju. Kogesin, et kui hakkasin taas suhkruga maiustusi tarbima, mõjutas see minu vaimulikku kasvamist. Tänaseks olen taas pausil ja kogen, et see oli ainuõige otsus.
Sinu jaoks võib-olla ei ole suhkur kuidagi probleem, aga ma ei räägi siin otseselt suhkrust, vaid harjumustest, mis võivad meid usuliselt tugevalt mõjutada. Need harjumused võivad olla lihtsalt ühed nõrgad kohad meie elumüüris, mida vaenlane hakkab tasapisi hävitama.
Luukas kirjeldab algkoguduse elukorraldust väga kaunilt: „Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes” (Ap 2:42). Head harjumused aga toetavad meid ka ootamatutes olukordades.
Vaatame oma eluviisid läbi!
Võidujooks ei tunne pause
Meie Liidu koguduste motoks alanud aastal on „Rahvas kasvab Raamatuga”. Kui Jumala rahvas on Piibli ustav uurija, siis ta edeneb taevateel.
Vahel on see teekond otse takistusjooks, nagu näitavad paljud piiblilood. Ikka on uhkus, himud, võrgutused või ebajumalateenistus ühel või teisel moel tunginud inimeste ellu ja need laastanud.
Kui Iisraeli esimene kuningas Saul astus üle Jumala korraldusest, siis loeme: „Aga Issanda Vaim lahkus Saulist ja üks kuri vaim Issandalt kohutas teda” (1Sm 16:14). Seejärel sai Saul Taaveti peale kadedaks ja püüdis Jumala võitut tappa. Kuid me teame ka seda, et Saul suri iseenda mõõga läbi. Üks üleastumine hukutas tema ja veel paljud.
Uues Testamendis on meile hoiatuseks esimene patustamine noore koguduse keskel. Hananias ja Safiira tõid küll suure ohvri, aga nad valetasid apostlitele ja Pühale Vaimule ning surid (Ap 5).
Üldiselt võime näha, et kõik need lood, – alates Aadamast ja Eevast, Kainist ja Aabelist, Noa ajast, Paabeli torniehitamisest jne – kus Jumala korraldustele pöörati selg või taheti saada üksnes maist heaolu, lõppesid ränkade tagajärgedega.
Pangem siis otsustavalt maha kõik see, mis meie igaviku teekonda takistab.
Niisiis, hea õde-vend Kristuses! See, milliseks me oma elu elame, on suuresti meie valikute tulemus. Heade valikute tegemiseks on meile antud Jumala sõna ja Püha Vaim, kes juhib meid kogu tõesse. Hoiame Jeesuse Kristusega tugevat sidet, oleme ustavad ja valvame! Meil tuleb pühenduda igal päeval. Oleme julged ja valime elu! Igaviku võidujooks väärib seda.
The post Igaviku võidujooks nõuab selgepiirilisi valikuid first appeared on Teekäija .