“Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud,” (Lk 2:15) ütlesid karjased üksteisele pärast seda, kui olid kogenud oma elu suurimat elamust, inglite ilmumist keset argitööd.
Kallid sõbrad, liikugem sinna, kus Jumal on tegutsemas. Jumal on armuline ja vahel kohtab ta meid seal, kus oleme väsinute ja eksinutena. Karjased ei olnud aktiivsed usuinimesed, kuid Jumal äratas nad inglite kaudu läkitatud sõnaga, et nad asuksid teele ja otsiksid Jeesust. See on kristliku usu keskmeks – isiklik kohtumine Jeesusega. Seal mõistame, milline on Jumal ja mis plaan on tal meie jaoks. Kuid kristlik usk pole kunagi vaid inimese ja Jumala vaheline asi. Isiklik asi nagu vahel meie ühiskonnas armastatakse öelda. Kui oled kogenud Jumala imesid nii nagu karjased, siis see paneb sind nähtud ja kuuldut jagama. Jumala armastuse kogemust armastades jagama. Pole suurema mõjuga kogemust, kui kohtumine elava Jumalaga.
Mõned päevad tagasi mõtlesin tagasi möödunud aastale. Olen kogenud isiklikult ja meie koguduste keskel liikudes Jumala erilist armu. Küsisin, et miks see on nii? Vastus, mille Jumalalt sain, oli: “Sest sa oled otsinud mind. Sa oled otsinud koos teistega mind.”
Lähme ja otsime Jeesust, sest nendes kohtades tegutseb Jumal.
