Märtsi lõpus külastasid KUS-i õppejõud Meego Remmel ja neli üliõpilast seminari head koostööpartnerit, Osijeki Evangeelset Teoloogilist Seminari. Oma muljeid jagavad bakalaureuseõppe tudengid Elis Tomingas ja Mirjam Pärna.
Olen alati olnud seiklushimuline ning mulle meeldib tutvuda uute inimestega ja astuda uutesse olukordadesse, just see toob kaasa põnevuse ja isikliku kasvu. Erasmuse+ projektis osalemine tundus minule loomulik samm, eriti kuna olen hetkel kirjutamas enda lõputööd. Osijeki teoloogiline raamatukogu on märkimisväärselt suurem kui meie oma ning üheks kõige inspireerivamaks kogemuseks oli kuulda sealse kooli lugu, eriti nende seost
kunstiga ning püüet jõuda erinevatel viisidel kohaliku kogukonnani. Nad toovad kunsti mitmel moel ka kooliruumi ning selle kaudu ulatuvad ka inimesteni oma kogukonnas, kes on usust kaugemal. Samuti kõnetasid mind õpilaste isiklikud tunnistused. Lood sellest, kuidas nad on jõudnud õppima ning milliseid imeliseid imesid Jumal nende elus on teinud.
Soovitan igaühel, kellel on võimalus, osaleda sarnases Erasmus+ projektis. See avardab silmaringi ja annab uusi vaatenurki, kuidas kristlased erinevates riikides oma usku välja elavad. Vahel sellised kogemused aitavad näha suuremat pilti ka meie koolist ning mõista, et oleme osa palju suuremast ühendusest ning ülemaailmsest Kristuse ihust.
Elis Tomingas
Kui kool pakkus võimalust sõita koos ühe oma lemmikõppejõuga Horvaatiasse, et külastada sealset teoloogia seminari ja osaleda kristliku eetika kursusel, ei kõhelnud ma hetkekski. Juba see kutse ise tundus kui avatud uks – võimalus astuda välja tuttavast keskkonnast ja avastada midagi uut. See reis kujunes palju enamaks kui lihtsalt õppekäiguks. See oli kohtumine – inimeste, lugude ja elava usuga.
Eriti sügava jälje jättis Osijeki Evangeelse Teoloogilise Seminari siiras külalislahkus. Nende hoolivus, avatus ja rõõm jagada oma elu ja tööd tegid kogu kogemuse eriliselt soojaks ja meeldejäävaks. Inspireeriv oli näha, kuidas nad elavad oma kutsumust päriselt välja: rahvusvaheline tudengkond ning teadlik panustamine kogukonda hariduse, meedia ja kunsti kaudu muudavad usu nähtavaks ja kogetavaks.
See kogemus tuletas mulle eredalt meelde, et Kristuse ihu ei tunne piire. Kuigi keeled, kultuurid ja kombed võivad erineda, on meis midagi, mis ühendab sügavamalt kui ükski riigipiir.Seepärast julgustan kõiki, kellel vähegi võimalust, kasutama Erasmuse võimalusi. See ei ole pelgalt akadeemiline kogemus, vaid teekond, mis avardab südant ja silmaringi, loob uusi sõprussuhteid ning jätab jälje, mis saadab sind veel kaua pärast koju naasmist. Mirjam Pärna
