2007.a aastakonverentsi läkitus heaperemehelikust eluviisist

Eesti EKB Koguduste Liidu 2007.a. aastakonverentsi läkitus heaperemeheliku eluviisi küsimuses
Jumal on loonud meid oma loomingu majapidajateks. See eeldab vastutustundlikku ja säästvat suhtumist meie kätte usaldatud varandustesse, olgu tegemist looduslike, majanduslike või sotsiaalsete ressurssidega.

Äratusliikumised, millest oleme alguse saanud, kuulutasid Jeesuse Kristuse vabastavat väge ja hoolivat suhtumist inimesele antud varandustesse. Selle tulemusena õppisid eesti kodud heaperemehelikkust nii sotsiaalses kui majanduslikus mõttes. Talud osteti mõisast välja, vabaneti võlgadest, tõusti iseseisvale majanduslikule elule.

Kasvava murega peame tõdema, et viimastel aastatel on suur osa meie ühiskonnast, kaasa arvatud osa meie koguduste liikmeskonnast, üha enam kaasa läinud raiskava ja tuleviku arvel elava elustiiliga. Kergemeelne kaasajooksmine üha luksuslikuma elustiiliga on toonud kaasa laenukoormise järsu kasvu. Selleks, et tasuda laene ja võistelda elujärje poolest teistega, jäetakse sageli hooletusse perekond ja kogudus.

Üle jõu käiv töökoormus ja laenudega kaasnev psühholoogiline pinge seab ohtu nii kehalise, vaimse kui vaimuliku tervise. Parema elujärje katteks on läinud esivanemate poolt suure vaevaga soetatud talud, maad ja metsad. Ühiskondlikul ja isiklikul tasandil aset leidev ohjeldamatu tarbimine õõnestab tegelikult tulevaste põlvede eluvõimalusi – reostub elukeskkond, vähenevad ressursid ja levib nautlev ühepäeva-eetika. Oleme tahtmatult muutumas ülemaailmse, üksnes kasumile ja kasvule orienteeritud majanduse kõike hävitavateks raiskajateks.

Taas on päevateemalised Piibli hoiatused: “Õige inimese pisku on parem kui paljude õelate suur varandus.” (Ps 37:16) “Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad! Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ja rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!” (Mt 6:19-20) “Keegi ei saa teenida kahte isandat… Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.” (Mt 6:24)

Omamaise tööjõu väljaränd ja välistööjõu mõtlematu sissetoomine võib ohtlikult kõigutada sotsiaalset ja majanduslikku tegelikkust ning seada ohtu rahvuse püsimajäämise. See võib meiegi maal lasta tõeks minna vanatestamentliku hoiatuse: “Sa kihlud naisega, aga teine mees häbistab tema; sa ehitad koja, aga ei saa sinna asuda; sa istutad viinamäe, aga ei saa seda kasutada.” (5Ms 28:30).

Mida siis selles olukorras teha? Piibli eeskujud ja meie esiisad kutsuvad meid üles olema head, tulevikku vaatavad majapidajad. Majapidaja peab olema kokkuhoidlik ja arvestama halvimaga. Säästev eluviis investeerib tulevikku ja teenib teisi, mitte ei mõtle ainult enda vajaduste täitmisele. Suurim varandus on see, kui me neil päevil hoiame oma pered koos, säilitame majanduslikku iseseisvust, elame jõukohaselt ja ehitame oma eluhoonet koos Jumalaga.

Jeesus Kristus kutsub meid täna oma eluhoone aluseid üle vaatama. Ta ütleb: “Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule.” (Mt 7:24-25)

Tallinn, Nõmmel, 10.03.2007