– EKB Koguduste Liidu eesmärk on mobiliseerida sama missiooni kandvad kogudused ühise nägemuse elluviimiseks.
– EKB Koguduste Liit on:
Jeesust järgiv,
inimesi armastav,
Jumala väes ja sõnas kasvav liikumine.
– EKB koguduste missioon on Jeesuse järgijatena tunnistada armastuses ja Püha Vaimu väes Kuningriigi evangeeliumi Jeesusest Kristusest.
EKB Liit sündis 1945. aastal nelja vabakirikliku liikumise – priilaste, baptistide, evangeeliumi kristlaste ja nelipühilaste – ühendamisel nõukogude võimude survel. Aja jooksul on liit kujunenud aktiivset koostööd tegevate koguduste orgaaniliseks võrgustikuks. Ühiste väärtustena rõhutatakse isiklikku pöördumist ja Uue Testamendi õpetust järgivat eluviisi, kristlaste osadust kogudusena ning igaühe vastutust hea sõnumi kuulutamisel.
Eesti EKB Koguduste Liitu kuuluvate liikumiste juured ulatuvad 19. saj lõpu rahvuslikku ärkamisaega, kui kaks Rootsi luterlasest kooliõpetajat ja misjonäri, Thóren ja Österblom, Noarootsi ja Vormsi koolimajades jutlustama hakkasid. Nende hea vastuvõtu järgi võib arvata, et Eesti talupoja hing igatses isikliku ja lihtsa usu järele. Üha enamates talumajades käidi koos ning uuriti Piiblit, mille tulemusel alustati iseseisvate leivamurdmistega ning ristiti esimesed pöördunud. 1882.a. tekkis Ridala Priikogudus. Tänini on säilinud EKB Liidu kogudustes priikoguduslik spontaansus ja igatsus ehtsa Jumala-kogemuse järele.
1884. aastal loodi Haapsalus, Kärdlas, Tallinas ja Pärnus esimesed baptistikogudused, mis Vene tsaaririigi seaduste järgi said olla vaid Peterburgi saksakeelse baptistikoguduse osakonnad. Sealne pastor Adam Reinhold Schiewe aitas organiseerida esimesed kogudused ka Eestis, ristides 24. veebruaril 1884.a. Ungru jões neliteist inimest. Mõne aastakümnega tekkisid kogudused üle Eesti, neis oli elav laulukooride ja pühapäevakoolide töö, samuti sai väga oluliseks kirjastustegevus.
Baptistikogudused olid tuntud heade jutluste poolest. 1900.a. tunnustati Eestis olevaid baptistikogudusi iseseisva liiduna.
Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste saamislugu on seotud 1905.a. Tallinnas alguse saanud ärkamisega. Liikumise keskseks eestvedajaks oli juudist äratusjutlustaja, Johannes Rubinovitš, kes kutsus inimesi meeleparandusele, millega kaasnes emotsionaalne patukahetsus ja päästekogemus.
Esimese koguduse alguseks loetakse 1910. aastat ning liikumise juhiks kujunes Eduard Lilienthal. Nelipühikoguduste saamine osaks EKB Liidust sündis seoses nende liitumisega Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudustega Eesti Vabariigi lõpuaastatel, mil nelipühiliikumisel iseseisvana jätkata ei lubatud. Nelipühilikud ideed jõudsid Eestisse juba 19. ja 20. sajandi vahetusel. Sihikindlam töö sai alguse 20ndatel aastatel rootsi misjonäride kaudu. Nelipühilaste mõjutust EKB Liidu kogudustele võib näha avastuses Püha Vaimu tegevusele.
Nõukogude periood kujunes EKB Liidule „sulatusahjuks vabakirikute enesemõistmise ja liidu kui terviku kujunemisel,“ kirjutab Toivo Pilli raamatus „Osaduses kasvanud“. Samas on liit olnud pidevas liikumises ja arengus.
80ndate lõpu ja 90ndate alguse usulise vabaduse tingimustes alustasid kogudused aktiivset laste-ja noortetööd (mis nõukogude perioodil oli keelatud) ning osalesid kogukonna puudustkannatajate abistamisel. Viimast tehti enamasti Soome ja Rootsi kristlaste toetusel. 1989. aastal taastati usuteaduslik seminar vaimulike töötegijate koolitamiseks. Tartusse ehitati koolihoone 1994. Evangelism ja misjon vabanes riikliku järelvalve kammitsast ning kasutama hakati uusi meetodeid nagu näiteks Alfa kursus.
2019. aastal kohandati Liidu kantselei hoone (Koskla 18) Tallinnas Kõrgema Usuteadusliku Seminari edasiseks tegevuseks pealinnas.
- 1876 Usulise ärkamise algus Vormsil
- 1882 Ridalas loodi esimene priikogudus
- 1884 Haapsalus, Pärnus, Tallinnas ja Kärdlas loodi esimesed baptistikogudused
- 1886 Ülemaalised baptistikoguduste konverentsid
- 1890 Laulukooride ja pühapäevakoolide töö algus
- 1897 Mõned priikogudused liituvad baptistidega
- 1900 Eestis olevaid baptistikogudusi tunnustati iseseisva liiduna
- 1904 Baptistid hakkavad välja andma ajakirja Teekäija
- 1905 Evangeeliumi kristlaste liikumise algus
- 1912 Baptistid hakkavad välja andma noorte ajakirja Elukevad
- 1917 Baptistikoguduste noorte-, hiljem ka juunioride töö algus
- 1920 Nelipühiliikumise levik Eestis hoogustub Rootsi misjonäride toel
- 1922 Keilas avati Eesti Baptisti Jutlustajate Seminar
- 1936 Loodi Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liit, anti välja oma ajakirja “Evangeeliumi Kristlane”, misjonitöö Egiptuses
- 1937 Nelipühi kogudused ühinesid Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liiduga
- 1940 Suleti Eesti Baptisti Usuteaduse Seminar
- 1945 Eesti Baptisti Liit (algus 1884, 1940. a 7500 liiget), Eesti Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Liit (algus 1905, 1940. a 3000 liiget), Eesti Jeesuse Kristuse Evangeeliumi Usuühingute Liit ehk priilased (algus 1882, 1940. a 2000 liiget) liideti võimude poolt ning ühendati Evangeelsete Kristlaste-Baptistide Üleliidulise Nõukoguga
- 1956-1960 Tallinnas toimusid usuteaduslikud kaugõppe kursused
- 1975 Jumalateenistuse lauluraamat „Evangeelsed laulud“ (400 laulu)
- 1979 Piiblipäevade (PP) algus Kalju koguduses (avapalvus Olevistes)
- 1980 Liidu kantselei kolib Kalju tänavalt Hiiule (Pargi 9)
- 1986 Asutati Vene regioon
- 1988 Pühapäevakooli- ja noortetöötöö taastamine kogudustes
- 16.2.1989 EKB Koguduste Liit on Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) asutajaliige
- 1989 Teekäija taasilmumine
- 1989–2016 Lasteajakiri Päik(e)sekiir
- 16.10.1989 Taasavati Kõrgem Usuteaduslik Seminar (KUS) Tallinnas (Pargi 9)
- 9.12.1989 Rajati senise liidu järjepidevusel Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, tol hetkel oli Liidus 80 kogudust 5793 liikmega
- 14.1.1991 Asutati Sotsiaaltöö Keskus Sõbra Käsi/Sõbralt Sõbrale
- 16.9.1991 Loodi Liidu Noorsootöö Keskus (LNK)
- 25.9.1991 Liit sai Euroopa Baptistiföderatsiooni (EBF) liikmeks
- 1993 Loodi Misjonikeskus(fond)
- 1993 Liit omandab Nuutsaku Õppe- ja Puhkekeskuse
- 16.7.1994 Haapsalust (taas)algavad Liidu suvekonverentsid/festivalid
- 12.9.1994 Tartus avati Kõrgema Usuteadusliku Seminari uus hoone Annemõisa 2
- 1997 Koguduste lauluraamat „Vaimulikud laulud“ (608 laulu)
- 1998 Asutati Valduste OÜ
- 2000 Algab Liidu koguduste vahel loositav palvevõrgustik
- 2000 Avati Liidu interneti kodulehekülg kogudused.ee
- 17.1.2006 Liidu kantselei koliti Tallinna Kristiine linnaossa, Koskla 18
- 6.10.2006 Liit sai Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduste Maailmaliidu (IFFEC) liikmeks
- 14.11.2019 Avati ruumid Kõrgema Usuteadusliku Seminari tegevuseks Tallinnas, Koskla 18
- 4.-6.3.2022 100 aastat Seminari, Tallinnas ja Keilas.
- 15.10.2022 Tartus, Annemõisa 2 avati kristlikel alustel töötav hooldekodu “Eluringikeskus”