Kannatusaja läkitus

with Kommentaare pole

ERKI TAMM
Eesti EKB Liidu president

„Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!“ Mk 14:36
Tänases erakorralises ajas mõistame Jeesuse jüngreid paremini, kui headel aegadel. Mitmel korral oli Jeesus neile öelnud, et nad lähevad „Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte…ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles.“ (Mk 10:33-34) „Neile aga jäi see ütlus arusaamatuks ja nad kartsid temalt seletust küsida.“ (Mk 9:32)
Möödunud aastatel on raskete aegade tulemisest kõneldud palju. Majandusanalüütikud püüdsid aimata, kust kriis võiks tulla, aga keegi ei osanud arvata. See, et majandus toimib tsükliliselt, on teoreetiliselt üldteada. Loodeti isegi sedavõrd arukale riikide majandamisele, et suudetakse ohud varakult kõrvale juhtida. Midagi nii globaalset ei näinud keegi ette.
Matteuse evangeeliumi 24. peatüki vaimus hoiatusi raskete aegade eest on kostunud meie kantslitelt ikka. Mida parem on aga aeg, seda raskem on mõista, kust see kõik võiks maailma peale tulla. Jüngrite arvates oli neil Jeesusega just hästi hakanud minema. Ega ka meil pole olnud sugugi kehvad ajad. Seda, et Eestimaal pole kunagi olnud sellist vabadust ning jõukust, tunnistasid viimasel ajal paljud. Ka koguduste ning liiduna on Jumal andnud meile kasvamist ning õnnistanud majanduslikult.
See, mida jüngrid ei mõistnud, oli täieliku võidu saavutamise viis ja hind, mida ka nemad pidid maksma. Kristuse taastulemisele eelnevad raskused ei tule üksnes Jumala armu äralükanute, vaid kogu maailma peale. Kui õpetaja kannatab, kannatavad ka tema järgijad. Mida me aga kardame, seda me ei kuule ega taha mõista. Ehk see oli jüngrite probleem. Ka need, „kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.“ (Rm 8:23)
Me astume suurde nädalasse väga erinevas olukorras võrreldes möödunud aastatega. Nagu jüngridki, ei suuda me lõpuni mõista, mis on toimumas, milliseks olukorrad veel kujunevad või miks Jumal üldse midagi sellist on lubanud sündida. Peame alandlikult tunnistama, et heade aegade õnnistuste kohta me midagi sellist ei küsi. Kuid Jeesus ei jätnud oma jüngreid Jeruusalemma väravate ette. Ta võttis nad endaga kaasa. Keegi meist ei suuda maksta hinda, mida Jeesus maksis meie kõigi eest iseennast ohvriks tuues ristil. Aastakümneid hiljem mõistis Peetrus aga koos Jeesusega kogetu väärtust: „Armsad, ärge võõrastage enestes tulekuumust, millega teid pannakse proovile, nii nagu sünniks teile midagi võõrast, vaid rõõmustage, et nii nagu te olete Kristuse kannatuste osalised, võite rõõmuga hõisata ka tema kirkuse ilmumisel.” (1Ptr 4:12-13) Me lähme läbi surma ellu nagu Kristuski (Jh 5:24).
Kallid vennad ja õed! Ma olen veendunud, et selles kriisis sünnib Jumala tahe. Ei, Jumal ei too kannatusi. See on Jumalast eemaldunud, kaduvusele määratud maailma olemus (Rm 8:18jj). Meie maine, füüsiline inimene tunneb hirmu kannatuste ja surma ees ning hüüab koos Jeesusega: „Vii see karikas minust mööda!“ Kuid Jumala lastena, tema poegade ja tütardena, oleme õppinud koos Jeesusega usaldama Isa, kes saatana kurjad ja valutegevad kavatsused suudab pöörata õnnistuseks.
“Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega. Aga südameteuurija teab, mida Vaim taotleb, sest Jumala tahtmise järgi palub ta pühade eest. Ent me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks – neile, kes on tema kavatsuse kohaselt kutsutud“ (Rm 8:26-28).
Selles usus kutsun koos liidu piirkonnavanematega üles Jeesuse eeskujul PALVETAMA JA PAASTUMA suurel nädalal (5.-11.04), meid nii ootamatult tabanud olukorra pärast. Meie kõrval on inimesi, kes on teadmatuses ja tunnevad hirmu – kanname nii neid, kui oma lähedasi Jumala ette, et Tema meid kõiki aitaks. Palvetame Vabariigi valituse, meedikute, politsei ja kõigi nende eest, kes on pandeemia ajal eesliinil. Palvetame usurahva eest, et kõigil oleks jätkuvalt usku loota Jumala peale, kes sellest kurjast äratab palju uut elu. Liitu üleskutsega nii nagu Sul on võimalik. Kas paastud ja palud ühe päeva või kogu nädala – lepi selles Issandaga kokku ja pea kinni antud leppest.