Tartus on viimastel aastatel toimunud kokandusgrupid noortele, kes on käinud Hoolime Koos laagris, aga kes koguduse noortetöö või pühapäevakooliga ei ole liitunud. Kokandusgrupid sündisid arutelust, et mida taolistel noortel, kes on keerulisema taustaga, vaja oleks. Neil ei ole kodus toetavaid vanemaid, nad ei jõua huviringidesse, sest neil pole raha, nad on üsna omapäi ja neil pole inimest, kes jagaks nendega eluoskusi.
Tartus on misjonäride kujundatud õppeköök Refugee ning kolme Tartu koguduse (Kolgata, 3D ja Risttee) vabatahtlikud korraldasid kord nädalas või kaks korda kuus kokandusgruppe. Algatustiimis olid Mirjam Link, Ave Aviste ja Kerli Saupõld.
Kuidas see toimis?
Tüdrukute või poiste grupid (7–10 liiget) kohtusid argipäeva õhtuti 2,5 tunniks. Osalejate vanus oli vahemikus 10–15.
Noored said ise süüa teha ja õppida baasteadmisi, mida nad kodust kaasa ei ole saanud. Söödi alati koos ning see oli mitmete jaoks eriline kogemus, sest kodus seda ei tehtud.
Kohtumine algas alati ühise tegevuse ja aruteluga turvalises keskkonnas. Poistele meeldis Piiblit lugeda, tüdrukutele ülistuslaule laulda. Kõige olulisem oli lihtsalt koosolemine – noored avanesid, rääkisid oma hirmudest ja küsimustest, kui tundsid, et neid võetakse tõsiselt.
Igas grupis oli 2–3 täiskasvanut, kes jagasid vastutust – üks jälgis, et söögitegu edeneks, teine oli lihtsalt noorte seas kohal. Just mõistva ja kuulava täiskasvanu kohalolu oli paljudele noortele kõige olulisem kingitus.
Mis mõjus noortele kõige enam?
- Praktilised oskused ja kindel söögikord.
- Elude jagamine ja vestlused igapäevaste tegevuste keskel. Kui keegi viilis, õppis kogu grupp, et igaüks panustab. Kui kellelgi oli südamel surmahirm või perekonna probleemid, tõusis see loomulikult jutuks.
Õppetunnid ja soovitused
- Eraldada sihtrühmad. Poisid ja tüdrukud koos ei toiminud nii hästi – osalejate tundmine ja paindlikkus on oluline.
- Valmisolek spontaansuseks. Ettevalmistatud loenguid peaaegu ei saanud teha. Kõige olulisem oli loomulik jüngerlus – olla Kristuse sarnane ja valmis rääkima teemadel, mis noortele parasjagu olulised.
- Väikesed vahendid, suur mõju. Nädalas kulus umbes 50 eurot 10 inimese toidu peale.
Miks see on missionaalne sotsiaalprojekt?
Noorte kokandusgrupp on ehe näide terviklikust misjonist – evangeelium sai nähtavaks nii sõnas (Piibli lugemine, ülistuslaulud, vestlused) kui teos (koos söömine, hoolimine, oskuste jagamine). Need olid noored, keda kogudus muidu ei oleks kõnetanud. Aga just köögilaua taga said nad kogeda, et nad on oodatud ja väärtuslikud.
„Täiega soovitan kogudustele – eriti kui tahate jõuda noorteni, kes ei ole kogudusse veel jõudnud. Kui noored teavad, et kindlal ajal on nende jaoks korralik toit ja soe keskkond ootamas, siis tulevad nad rõõmuga kohale. Ja siis sünnib palju head – sõprus, kasvamine ja lootus sinna, kus seda enne nii palju ei olnud,“ võtab kokku üks eestvedajatest Kerli Saupõld.
Gruppide sihiks ei olnud vaid toiduvalmistamise oskus, vaid hoopis koht ja aeg, kus noored said kogeda hoolt, kogukonda ja usaldust.
Kerli jagab ka üht tunnistust: “Üks noor hakkas kokandusõhtutel toitu kõrvale panema ja kui sellest juttu tegime, siis selgus, et tal on kodus vend, kellel polnud süüa. Nii avastasime kaks noort, kes vajasid abi, sest nad elasid omapäi. Ja me poleks muidu nendeni kunagi jõudnud.”
PS! Abivajajaid saame Sõbralt Sõbrale poodide poolt varustada ka krediidiga – teatud summa piires saab inimene soetada Sõbralt Sõbrale poodidest vajalikke esemeid. Vajalik on täita taotlus.
Ülevaade koostatud Kerli Saupõlluga intervjuu põhjal septembris 2025