Arpad Arder on üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid vabakoguduse vaimulikke 20. sajandil. Ta sündis Ungaris, sõjakeerises sattus Saksamaale ning viimaks, nn Tšehhi põrgusse. Seejärel saadeti ta vangilaagrisse Venemaale. Tema emapoolne vanaisa oli Jaan Poska ning isa kuulus ooperilaulja, Aleksander Arder. Suurt mõju avaldas talle aga võõrasisa, Eduard Laaman. Varasema usulise huvita noormehena elas ta Patarei vanglas Piiblit lugedes läbi täieliku muutumise. Ta kirjeldab seda nii: „Lugedes mingit paika evangeeliumis, ilmub mulle Jeesus Kristus sisemiselt nii elavana…“ Nõukogude režiimi esindajatele tekitas Arpad Arderi lai suhtlusvõrgustik ja aval suhtlemine probleeme. Ta oli üdini inimeste inimene, kelle süda oli täis armastust ja sel oli mõju.