Erilised eakad
Novembri lõpupäevadel said umbes 65 osalejat Tartus Eluringikeskuses kokku, et osaleda täienduskoolitusel “Eakad ja erilised.” Osalejate seas lugesime kokku seitse EKB liidu tegevpastorit, lisaks EELK pastoreid. Ja ega päris kõiki ju ei tunnegi. Tõepoolest, eakate teemaga puutuvad koguduste töötegijad ja hingehoidjad nii palju kokku, et nende mõistmine on hädavajalik! Koolituse kaaskorraldaja oli Siseministeerium, kes oli saatnud kutsed kõigile Eesti usuliste osaduskondade esindajatele.
Eluringikeskuse juhtmeeskond oli tulijatele kõik valmis pannud ja sisustas ka hommikupooliku väga sisukalt praktiliste teemadega. Aga veel enne seda, kui Eluringikeskuse juht Ines Kerikmäe osalejaid tervitas, luges Seminari rektor Einike Pilli ette psalmi 71, mis kannab pealkirja “Palve vanaduse saabudes.”
Eluringikeskuse personali- ja koolitusjuht Jana Tamm tutvustas eakate viite vajadust: seotus, identiteet, lootus, elu tähendus ja elujõud. Hooldusjuht Sirli Reinhaus andis kolm soovitust, kuidas dementsusega inimeste eest hoolitseda: märkan, mõistan ja tegutsen. Eesti õenduse ja EKB liidu “grand old lady” Ilve-Teisi Remmel rääkis õendushooldusest surijate juures. See oli soe, inimlik ja pikitud päriselu näidetega. “Ärge sundige neid sööma!”, “Surija ei peaks valu tundma” jm. jäävad meelde ka siis, kui hetkel kellegi surivoodi kõrval olema ei pea.
Pealelõunal jagunesime üheksasse laudkonda, et arutada eakate kaasamise ja armastamise parimate praktikate üle. Laudkondades oli korraga koguduste ja hooldekodude rahvast, tekkis toredaid vestlusi ja vahvaid mõtteid. Päeva lõpetas Tartu Kolgata Baptistikoguduse pastor Leho Paldrega, kes rääkis eakate loodavast väärtusest koguduses.
Leho rääkis toredast praktikast, mida tema kodukogudus juba hulk aastaid advendiajal teostab – koguduse kõigile üle 70-aastastele kirjutatakse kaardid, mida nooremad neile koju kohale viivad. Peale koolituse lõppu rääkisin ühe Leho koguduse liikmega, kes ütles, et kui ta noore kristlasena seda praktikat alustas, sattus ta kolm aastat järjest ühe toreda vanainimese juurde. “Temast sai mu koguduse vanaema,” rõõmustas ta esimese põlve kristlasena. Nüüd on “vanaema” juba ammu igavikus, aga noorest inimesest on saanud tugev koguduse töötegija. Eakatel on palju anda, kui neid märgatakse.
